Põskkoopapõletik – kuidas seda TEGELIKULT ravida?

Raivo Tamsalu / 15.11.2023 / Capster blogi

Põskkoopapõletik, õige nimega rinosinusiit, on nina, ninakõrvalkoobaste ja limaskesta põletik, mille avaldumisel on mitmeid eri vorme ning palju ebameeldivaid sümptomeid.

Käesolev artikkel kirjeldab põskkoopapõletiku ehk ägeda rinosinusiidi olemust, erinevaid vorme, sümptomeid ja ravi. Artiklis esitatud seisukohad on teaduspõhised ning viidatud numbritega tekstisiseselt. Kokkuvõttev nimekiri kasutatud teadusuuringutest on toodud artikli lõpus.

Mine kohe huvipakkuva teema juurde

Kui tervet artiklit pole aega lugeda, siis on võimalik kohe hüpata huvipakkuva alateema juurde. Alljärgnevalt on toodud nimekiri käesolevas artiklis käsitletud teemadest. Vajutades allolevatel pealkirjadel, avaneb kohe nimetatud koht artiklis.

Põskkoopapõletikust üldiselt:

Põskkoopapõletiku sümptomid erinevatel juhtudel:

Põskkoopapõletiku ravi erinevatel juhtudel:

Põskkoopapõletik, teise sõnaga sinusiit, kuid õigema nimega äge rinosinusiit

Enamikel põskkoopapõletikku haigestunutel on nina kinni ja hingata raske. Samuti võib ninast tulla paksu tatti ning näopiirkonnas tunda survet. Seetõttu tundub haiguse tulemusena tihtipeale kurnatuna kogu keha. Kuna põskkoopapõletikku haigestunud inimesel ei ole põletikus vaid põskkoopad, on selline nimetus tänaseks tegelikult vaid rahvasuus levinud kõnekäänd, mis ei anna edasi tegelikku haiguse olemust. Õige meditsiiniline termin antud haigusele on rinosinusiit. Eesti Arstis 2017. aastal avaldatud rinosinusiidi diagnostika ja ravi ülevaates (1) on rinosinusiit pigem üldine nimetust ehk katusdiagnoos.

Rinosinusiit jaguneb tunnuste ehk sümptomite, avaldumise vormi ning haiguspõhjustajate alusel suures plaanis kaheks –  krooniline rinosinusiit ja äge rinosinusinusiit. Viimane jaguneb omakorda ägedaks viiruslikuks ja bakteriaalseks rinosinusiidiks. Rahva seas põskkoopapõletikuna tuntud haigus ongi enamasti just üks ägeda rinosinusiidi vorme ning enamasti just viiruse poolt põhjustatud. Laialt levinud meditsiinilise seisukoha järgi on 98-99.5% ägedast rinosinusiidist viraalne ehk viiruse poolt põhjustatud ning kõigest 0.5-2% haigestunutest kimpus ägeda bakteriaalse rinosinusiidiga (2).

Millest tuleb nimetus põskkoopapõletik, mille kohta öeldakse ka sinusiit?

Põskkoopapõletik on tegelikult lihtsalt väga ägedaks kujunenud nohu ehk rinosinusiit. Inimese kõige suuremad ninakõrvalkoopad on põskkoopad ehk maksillaarsiinused. Sinna hakkab kogunema ägeda põletiku korral paks mädane sekreet ehk tavakeeli nohu või tatt. See võib põhjustada survetunnet ja valu näopiirkonnas, eriti põskede piirkonnas. See panebki inimesed arvama, et tegu on just põskkoopapõletiku või sinusiidiga, mida on vaja erilisel moel kohelda ja ravida. Tegelikult on tegu ikka sellesama nohu ehk rinosinusiidi ägedama vormiga, mis hõlmab ka nina ja teisi ninakõrvalkoopaid. See on ka põhjus, miks selle kohta ei saa öelda lihtsalt sinusiit.

Inimesel on neli paari siinuseid ehk ninakõrvalkoopaid. Nendeks on põskkoopad ehk maksillaarsiinused, otsmikukoopad ehk frontaalsiinused, kiilluukoopad ehk sfenoidsiinused ja sõelluurakud ehk etmoidsiinused. Ninasõõrmed ning -õõnsused ning kõik neli paari siinuseid on omavahel ühenduses nina sisemise vooderduse ehk nina limaskestaga.

Tänapäevase meditsiini käsitluse järgi pole võimalik olukord, kus põletikus on vaid nina kõrvalkoopad nii, et põletik nina ennast ei haara (3). Samamoodi pole võimalik vastupidine olukord, kus nina on põletikus ja siinused mitte. Sellest tulebki põhjus, miks põskkoopapõletik ega sinusiit pole teriminina õige. Kui on nohu, siis on ka põskkoopa- ja teiste kõrvalkoobaste põletik ehk sinusiit. Kui on põskkoopapõletik, siis on ka nohu ehk nina limaskestapõletik ehk riniit. Sõna rinosinusiit moodustubki sõnadest riniit (nohu ehk nina limaskestapõletik) ja sinusiit (nina kõrvalkoobaste põletik).

“Täna ei käsitleta enam eraldi nohu ja põskkoopapõletikku ehk sinusiiti. Kui on nohu, siis on põletikus nii kõrvalkoopad kui nina limaskest ehk alati räägime rinosinusiidist. Ravi sõltub haiguse kestusest, tunnuste ehk sümptomite iseloomust ja põletiku põhjustajast, mis enamasti on viraalne.”
– Dr. Risto Vaikjärv, kõrva-nina-kurguarst

Nagu juba mainitud on rinosinusiit aga just üldine nimetus ehk katusdiagnoos (1) ja jaguneb sümptomite, avaldumise vormi ning haiguspõhjustajate alusel kaheks  – äge rinosinusiit ja krooniline rinosinusiit. Juba ammusest tuttav põskkoopapõletik on seejuures enamasti just üks ägeda rinosiidi vorme, millest 98-99.5% on ülemiste hingamisteede viirusest põhjustatud ning 0.5-2% haigusjuhtudest on tegu bakteriaalse rinosinusiidiga. Kroonilise rinosinusiidina defineeritakse seda siis, kui sümptomid on kestnud kauem kui 12 nädalat (loe kroonilise rinosinusiidi kohta rohkem siit).

Kokkuvõtvalt võibki öelda, et nohu on tegelikult rinosinusiit ja selle võib põhjustada viirus või bakteriaalne infektsioon. Viimane kõigest 0.5-2% juhtudest. Sõltuvalt tunnuste ehk sümptomite kestusest ja ägedusest kipuvad inimesed ning tihtipeale ka arstid kutsuma seda erinevate nimedega nagu nohu, äge nohu, maksillaarsinusiit, põskkoopapõletik ja palju muud. Tegelikult on see aga üks põletikuline protsess, mis hõlmab nina limaskesta ja nina kõrvalkoopaid – rinosinusiit.

Millised on Põskkoopapõletiku ehk ägeda rinosinusiidi peamised tunnused?

Ägeda viirusliku rinosinusiidi sümptomid täiskasvanutel (2)

Haiguse puhul tulevad äkiliselt esile kaks või rohkem sümptomit, sealjuures on üheks sümptomiks vähemalt üks järgnevatest:

  • Ninakinnisus
  • Sekreedi ehk nohu eritumine ninast, kas nina või neelu kaudu. Neelu kaudu tähendab seda, et vahel on tunne justkui on ninas sügaval miskit, mis nuusates välja ei tule ning pigem valgub kurku.

Lisaks võib esineda:

  • Valu ja survetunne näopiirkonnas, põskkoobaste ning otsmiku juures
  • Lõhnataju vähenemine

Ägeda viirusliku rinosinusiidi sümptomid lastel ja beebidel (2)

Äkitselt tulevad esile kaks või rohkem sümptomit järgnevatest:

  • Ninakinnisus
  • Hägune eritis ninast
  • Päevane või öine köha

Ägedaks rinosinusiidiks loetakse haigust, mis kestab vähem kui 12 nädalat. Äge viraalne osa vähem kui 10 päeva. Ülejäänud on postviraalne ehk viirusjärgne äge rinosinusiit.

Ägeda bakteriaalse rinosinusiidi sümptomid (2)

Väga väike osa ägeda rinosinusiidi juhtudest on põhjustatud bateriaalsest infektsioonist, kõigest 0.5 – 2%. See tähendab, et sajast ägeda rinosinusiidiga patsiendist on statistiliselt kõigest kuni kahel patsiendil bakteriaalne infektsioon.

Praktilise poole pealt võib öelda, et esimeste haiguspäevade jooksul pole võimalik ei haigel ega arstil eristada bakteriaalset infektsiooni viraalsest, sest haigussümptomid on 3-4 esimesel päeval eristamatud. Parim indikaator bakteriaalseks rinosinusiidiks on aeg – sümptomid ei leevene 10 päeva möödudes. See tähendab, et kui pärast kümnendat päeva on sümptomid alles, kuid on hakanud vähenema, siis pole tegu ägeda bakteriaalse rinosinusiidiga. Ägeda bakteriaalse rinosinusiidiga võib olla tegu, kui esineb vähemalt kolm alljärgnevast sümptomist:

  • Mädane eritis nina õõnes
  • Tugev lokaalne valu
  • Palavik üle 38ºC
  • Tõusunud CRP või ESR näit, mida mõõdab arst vereanalüüsiga
  • “Topelthaigestumine” ehk sümptomite ägenemine esialgse paranemise järgselt

Kroonilise rinosinusiidi sümptomid täiskasvanutel (2)

Haigust saab diagnoosida kui esineb kaks või rohkem sümptomit, millest üks on vähemalt:

  • Ninakinnisus
  • Sekreedi ehk nohu eritumine ninast või nina taha poole neelu

Lisaks võib esineda:

  • Valu ja survetunne näo- ning põskkoobaste piirkonnas
  • Lõhnataju kadu või vähenemine

Kroonilise rinosinusiidiga on tegu, kui sümptomid on esinenud 12 nädalat või enam.

Kroonilise rinosinusiidi sümptomid lastel (2)

Kahe või rohkema sümptomi esinemine, millest üks on vähemalt:

  • Ninakinnisus
  • Sekreedi ehk nohu eritumine, kas nina või neelu kaudu

Lisaks võib esineda:

  • Valu ja survetunne näo- ning põskkoobaste piirkonnas
  • Köha

Ka laste puhul on kroonilise rinosinusiidiga tegu, kui sümptomid on esinenud 12 nädalat või enam.

Kuidas põskkoopapõletikku ehk rinosinusiiti kodus ise ravida?

Ägeda külmetusnohu ehk rinosinusiidi ehk põskkoopapõletiku või tavalise nohu ravi eesmärk on teha haigestunu elu võimalikult talutavaks, sest paraku pole meditsiiniteadus suutnud tänaseks leiutada tabletti, mille allaneelamisel tavaline nohu kaoks ja viirus oleks ravitud Samuti puudub vaktsiin, mis meid ülemiste hingamisteede nakkuste vastu immuunseks teeks.

Vanarahva tarkus ütleb: “ravi nohu ja see möödub 7 päevaga, ära ravi ja saada nohust lahti nädalaga.” Selles ütluses on oma tõetera sees, sest tihtipeale just nii kipub antud haiguse puhul asi olema. Vaatamata sellele, et kiiret ravi ei eksisteeri, saab haiguse sümptomeid siiski oluliselt leevendada ja sel perioodil oma enesetunnet märgatavalt parandada.

Ägeda rinosinusiidi sümptomite leevendamine haiguspäevadel sõltub suuresti ka sellest, kes on haige, kui vana ta on ning kas on teadaolevaid vastunäidustusi mingite raviviiside või ravimite osas. Allolevalt on esitatud ravijuhiste (2) baasil teadusuuringutel põhinevad meetodid, kuidas olemine paremaks teha käsimüügiravimite ja koduste vahenditega.

Ägeda rinosinusiidii ehk “põskkoopapõletiku” kodune ravi täiskasvanutel (2)

Kõige parem on kombineeritud ravi allolevatest meetoditest, eesmärgiga saada sümptomid kontrolli alla. Sealjuures on väga oluline olla teadlik kõrvalnähtudest ja vastunäidustustest, mis on kirjeldatud ravimi infolehtedes. Erilist tähelepanu võiks pöörata turset alandavate ninatilkade, spreide, tablettide ja siirupite vastunäidustustele ning võimalikele kõrvalnähtudele ja -toimetele.

1. Suuremahulised ninaloputused 3 – 6 korda päevas, üks loputuskord vähemalt 250 – 500ml 0.9% NaCl lahusega

Nina loputamine on sisuliselt nina mehhaaniline pesu, kus ühest ninasõõrmest pumbatakse loputuslahus sisse, et see jõuaks ninaõõnsustesse, nina kõrvalkoobastesse ja tuleks siis lõpuks teisest ninasõõrmest välja. Sellele järgnevalt korratakse tegevust teise ninasõõrmega ning kokku voolab ühe loputuskorraga ninast läbi 250 – 500 ml ninaloputuslahust, milleks on enamasti 0.9% NaCl ehk soolalahus.

See on põhjalikult meditsiiniteaduse poolt uuritud (2) effektiivne meetod ägeda viirusliku nohu sümptomite leevendamisel, millel samal ajal puuduvad kahjulikud kõrvaltoimed (4), sest loputus toimub isotoonilise soolalahusega. Nimetatud põhjusel on see ka ravijuhistes tugevalt soovitatud.

Näiteks 2021. aastal avaldatud uuring (9) näitas, et suuremahulised ninaloputused just pigistatava ninaloputajaga, vähemalt kaks korda päevas, vähendasid ägeda viirusliku rinosinusiidi (põskkoopapõletik; harilik külmetus) sümptomeid märkimisväärselt esimesel ja teisel haigusnädalal, kui seda võrreldi mitteloputajatega. Loputajate grupis toodi üleüldise sümptomaatika paranemise kõrval veel esile leevendust sekreedi ehk nohu eritumisele ninast.

Vaata milline näeb välja efektiivne nina loputamine:

Capster arendas koostöös Eesti kõrva-nina-kurguarstidega lihtsasti kasutatava, väga vastupidava ja steriliseeritava ninaloputusseadme. Capsteri stardipakis on olemas kõik vajalik efektiivseks nina loputamiseks. Uuri Capsteri Stardipaki kohta rohkem siit!

“… Kasutasin selleks hetkeks regulaarselt Quixx spreisid, erinevaid käsimüügi nohuravimineid ning lõpuks, kui nohu arenes põskkoopapõletikuks, ka antibiootikume. Üldiselt muutus regulaarne külmetushaiguste põdemine tüütuks ning kurnavaks. Mitmenda kõrva-, nina-kurguarsti juurde sattudes soovitati mulle nina regulaarset loputamist ning tutvustati selleks väga mugavat vahendit – Capster… Olles juba üsna lootusetus seisus ei pidanud ma paljuks ka antud tootele võimalust anda ning olen ülimalt rahul, et seda tegin. Olen sellest ajast alates regulaarselt Capsteri abil nina loputanud igal hetkel, kui tunnen, et hakkan haigestuma ning olen reaalselt haigestunud nohusse vaid korra, misjuhul kasutasin samuti Capsterit ning tavapäraselt nädalaid kestev nohu möödus päevadega…” – Anu Heinsalu, Capsteri kasutaja (Loe täismahus arvustust)

Tihtipeale aetakse nina loputamist segi ookeanivee või merevee spreidega, millest isegi kõige suurematel (150ml) puudub vajalik kogus, et terve purgiga teha kõigest üks loputus. Kui arvestada, et aerosooli kujul soolalahuse sprei liitri hind on enamsti üle 70 euro, siis läheks nendega loputamine ka üsna kulukaks ning isegi kui rahakott kannataks, siis on ikkagist tegu loomult spreide ehk vedeliku pihustajatega, mis ei võimalda efektiivset loputust (5), isegi kui loputuslahuse kogus oleks piisav.

2. Vähenda ninakinnisust tursealandajate ehk dekongestantidega, kuid ole teadlik ka kõrvaltoimetest ja vastunäidustustest

Ksülometasoliin ja oksümetasoliin on põhilised toimeained ninaspreides ja tilkades, mille eesmärk on nina lahti teha ehk turset alandada. Väga oluline on neid ravimeid kaaludes lugeda ravimi infolehte, sest teatud juhtudel on ksülometasoliini sisaldavate ravimite tarvitamine ka täiskasvanutel vastunäidustatud või mitte soovitatav. Samuti on tähtis pöörata tähelepanu, et ravimit ei kasutataks kindlasti mitte rohkem kui 7 päeva, soovituslikult mitte üle 5 päeva, et vältida ravimitest tekitatud ehk medikamentoosse riniidi teke. Medikamentoosne riniit on tursealandaja ülekasutamisest tekkiv seisund, mis põhjustab ninakinnisust ilma nohu ja teiste sümptomiteta (6). Mida kauem tursealandajat kasutada, seda lühemat aega püsib nina lahti. Ravimi mõju kadumisel tekib nina limaskesta turse ja õhu liikuvus on piiratud ehk nina läheb kinni. Uuringute kohaselt hakkavad sümptomid avalduma juba pärast kolme päeva ravimi kasutamist (6).

Teist sorti tursealandajad on tabletid ning siirupid, mille peamiseks toimeaineks on pseudoefedriin, mille mõju on süsteemne ehk võrreldes ninna pihustatavate spreidega, mõjutavad alla neelatava ravimid suuremal või vähemal määral tervet keha. Ka tablettide ja siirupite kujul tursealandajate osas on väga oluline lugeda ravimi infolehte, et olla kursis võimalike kõrvalnähtudega ning piirangutega ravimi kasutamisel. Näiteks ei sobi tablettide kujul pseudoefedriin rasedatele, imetavatele emadele ja alla 12-aastastele lastele. Lisaks teistele ravimi infolehes esile toodud seisunditele, tuleb olla pseudoefedriini sisaldavate tablettidega ettevaatlik ka kõrge vererõhu või südameveresoonkonna haiguste korral.

3. Leevenda tugevast nohust põhjustatud valu valuvaigistiga

Kui ägedast nohust on põhjustatud peavalu või valu põskkoobaste piirkonnas, võib seda vajadusel leevendada valuvaigistiga. Tegu on samuti ravimiga, mille kasutamisel on piirangud ja võimalikud kõrvalmõjud, mistõttu tuleb kindlasti tutvuda ravimi infolehega.

4. Võta korraks aeg maha, puhka ja tarbi hoolega vedelikke

Kuigi seda pole ravijuhistes kirjas, siis paljudel meist ununeb ära, et tugeva külmetuse korral tuleks korra aeg maha võtta, et immuunsussüteem saaks viirusega võidelda. Uuringud on tõestanud, et suurem stressitase tõepoolest põhjustab immuunsusüsteemi nõrgenemist. Lisaks puhkamisele tuleks ka tarbida piisavalt vedelikke, et keha oleks hüdreeritud.

Selle asemel, et proovida läbi haiguse pakilisena tunduvate tööülesannetega sammu pidada ning seeläbi suurendada stressi ja alandada immuunsusvõimekust, võiks hoopis keskenduda täielikult enesetunde parandamisele, et kiiremini terveneda. Miks mitte haarata hea raamat, kui enesetunne seda lubab, tass teed ning otsustada, et töö ei jookse eest ära.

Ägeda rinosinusiidi ehk “põskkoopapõletiku” kodune ravi lastel (2)

Laste puhul on ägeda nohu ehk rinosinusiidi ravi suures plaanis sama (2), kuid võimalused on piiratud sõltuvalt laste vanusest. Mida noorem on laps, seda piiratumad on võimalike kõrvalnähtude tõttu ka ravivõimalused. See muudab lapsevanema olukorra tihtipeale keeruliseks. Nagu ka täiskasvanutel nii on ka laste puhul ägeda rinosinusiidi ravi sümptomaatiline ehk eesmärgiks on sümptomeid maksimaalselt leevendada.

1. Suuremahulised ninaloputused mitu korda päevas 0.9% NaCl lahusega

Laste puhul on suuremahulised ninaloputused kindlasti esmane ravimeetod. See on ravijuhistes selgelt kajastatud (2) juba ülalpool mainitud põhjustel. Suuremahuline ja madala survega nina loputamine leevendab hästi sümptomeid ning on samas ohutu. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata, et loputuslahuse valmistamisel kasutatav vesi oleks puhas, vajadusel destilleeritud ning et lahuse temperatuur oleks meeldivalt soe, ideaalis kehatemperatuuriga sarnane, kuid kindlasti mitte külm ega kuum.

Lapse nina loputamisel tuleks tähelepanu pöörata, et loputuslahuse kogus oleks piisav, et soolalahus läheks ühest ninasõõrmest sisse ning tuleks teisest välja nagu ülalpool kirjeldatud ning pildil näidatud. Kuna näiteks 3-aastase lapse nina kõrvalkoopad ja õõnsused pole sama suured kui täiskasvanud inimesel, siis ei pea tingimata loputuskorra suurus olema vähemalt 250 -500ml. Küll aga on oluline, et tegu oleks siiski loputusega, mida ei tohiks segamini ajada soolalahuse sprei ninna pihustamisega.

Loe siit: Milline on efektiivne nina loputamine ja millega seda teha?

2. Tursealandajate ehk dekongestantide kasutamisel tuleb kindlasti enne konsulteerida arstiga ning põhjalikult lugeda ravimi infolehte

Ksülo- ja oksümetasoliinipõhiste tursealandajate osas kehtivad ülalpool mainitud piirangud ning võimalikud kõrvalnähud. Kõige olulisem on siinkohal välja tuua vanuselised piirangud. Kuigi on olemas vähendatud tomeainega ravimeid, siis enamasti ksülometasoliiniga ravimeid alla 7-aastastel lastel kasutada ei tohi.

Pseudoefedriinipõhiseid turset alandavaid siirupeid võib kasutada alates kuuendast eluaastast, kuid mitte kauem kui 5 päeva ilma arsti ettekirjutuseta. Pseudoefedriini sisaldavaid tablette võib kasutada alates 12ndast eluaastast.

3. Valu leevendamiseks võib kasutada valuvaigistit

Kui ägeda nohuga kaasneb valu, tuleks seda leevendada valuvaigistiga. Kuna valuvaigisti on ravim, tuleks lugeda väga põhjalikult ravimi infolehte ning konsulteerida vajadusel arstiga. Käsimüügis oleva valuvaigisti toimeaineks on enamasti, kas paratsetamool või ibuprofeen ning see, millisel toimeainel põhinevat ravimit valida, sõltub ravimi tarvitajast. Ibuprofeeni ja paratsetamooli osas on Sinu terve laps blogi kirjutanud võrdluse, mis põhineb tugevatel teaduslikel allikatel.

Ägeda bakteriaalse rinosinusiidi ehk “bakteriaalse põskkoopapõletiku” kodune ravi

Ägeda bakteriaalse rinosinusiidi esinemist ei saa endal ise diagnoosida, selle diagnoosib ning selle ravi korraldab arst. Seega ei saa kodustes tingimustes kuidagi kindel olla, et nüüd on tegu just bakteriaalse rinosinusiidiga. Selle asemel, et mõelda, millest võib tugev nohu põhjustatud olla, tuleks keskenduda ägeda nohu ravimisele vastavalt ägeda rinosinusiidi ravijuhistelejuhistele (2) selliselt nagu seda kodus on võimalik teha:

  1. Loputa nina 3 – 6 korda päevas, üks loputuskord vähemalt 250 – 500ml 0.9% NaCl lahusega. Loe siit: Milline on efektiivne nina loputamine ja millega seda teha?
  2. Vähenda ninakinnisust tursealandajate ehk dekongestantidega, kuid ole teadlik ka kõrvaltoimetest ja vastunäidustustest
  3. Leevenda valu valuvaigistiga, kuid loe põhjalikult ravimi infolehte

Kroonilise rinosinusiidi ehk kroonilise põskkoopapõletiku ravi

Krooniline rinosinusiit ehk lihtsalt öeldes krooniline nohu on laialt levinud haigus ning esineb keskmiselt igal kümnendal inimesel Euroopas (7). Haigus põhjustab madalat elukvaliteeti ning selle diagnoosib arst. Diagnoosiks peavad olema sümptomid püsinud 12 nädalat või enam. Vähemalt üheks sümptomiks peab olema ninakinnisus või sekreedi ehk nohu eritumine ninast või nina taha poole neelu. Lisaks nimetatud sümptomitele väljendub kroonilise nohuga seotud elukvaliteedi langus suurenenud stressitasemes, unekvaliteedi languses ja üleüldises madalas tervisetasemes (8).

Kroonilise rinsosinusiidi ravi eesmärk on tõsta elukvaliteeti maksimaalsel viisil. Ravi erineb mõningal määral sõltuvalt sellest, kes on haige ning kas krooniline nohu on polüpoosiga või mitte. See tähendab, et kas nina sisse on tekkinud ninapolüübid ehk nina limaskesta väljasopistused või teise sõnaga moodustised. Sellele vaatamata on kroonilise nohu ravis kaks läbivat komponenti (2):

  1. Toopiline hormoonsprei. See on ninna pihustatav retseptiravim
  2. Igapäevased suuremahulised ninaloputused 0.9% NaCl lahusega

Saa teada: kroonilise rinosinusiidi täielik ravijuhis vastavalt 2020. aastal avaldatud Euroopa ravijuhistele.

Kui esmane ravi ei ole tõhus kaalutakse ravisse lisada pikaajalisi antibiootikume ja süsteemseid hormoone. Viimast eriti polüpoosiga kroonilise rinosinusiidi korral. Kui miski muu ei aita, kaalutakse ka kirurgilist sekkumist.

Viited:

  1. Plaas M, Kasenõmm P. Rinosinusiidi diagnostika ja ravi – ülevaade ravijuhenditest ja konsensusdokumentidest. Eesti Arst 2017; 96(10):597–604
  2. Fokkens WJ, Lund VJ, Mullol J, et al. European position paper on rhinosinusitis and nasal polyps 2012. Rhinology supplement 23 : 1-298.
  3. Meltzer EO, Hamilos DL, Hadley JA, et al. Rhinosinusitis: Establishing definitions for clinical research and patient care. Otolaryngol Head Neck Surg. 2004 Dec;131(6 Suppl):S1-62.
  4. Tomooka LT, Murphy C, Davidson TM. Clinical study and literature review of nasal irrigation. Laryngoscope. 2000 Jul;110(7):1189-93.
  5. Olson DE, Rasgon BM, Hilsinger RL. Radiographic comparison of three methods for nasal saline irrigation. Laryngoscope. 2002 Aug;112(8 Pt 1):1394-8.
  6. Ramey JT, Bailen E, Lockey RF. Rhinitis medicamentosa. J Investig Allergol Clin Immunol. 2006;16(3):148-55.
  7. Hastan D, Fokkens WJ, Bachert C, et al. Chronic rhinosinusitis in Europe – an underestimated disease. A GA2LEN study. Allergy. 2011 Sep;66(9):1216-23.
  8. Hoehle LP, Phillips KM, Bergmark RW, et al. Symptoms of chronic rhinosinusitis differentially impact general health-related quality of life. Rhinology, 01 Dec 2016, 54(4):316-322.
  9. Chitsuthipakorn W, Thanaphiphatsatja A, Doungbuppha P et al. Effects of large volume, isotonic nasal saline irrigation for acute rhinosinusitis: a randomized controlled study. Int Forum Allergy Rhinol. 2021 Oct;11(10):1424-1435.