Miks soovitavad arstid nohu korral Capsteriga nina loputamist?

Raivo Tamsalu / 9.3.2020 / Capster blogi

1. Nina loputamine on ravijuhendites kirjas kui tõhus ravimeetod

Tänapäevase meditsiini kõige hiljutisemate seisukohtade ja ravijuhendite järgi (vt. raviskeemi allpool) on nina loputamine kindel ravimeetod, mida tuleks soovitada nii hooajalise kui kroonilise nohu korral (1,2,3). Hooajaline nohu ehk äge rinosinusiit on enamasti viiruslikust nakkusest põhjustatud nohu ehk põletik ninaõõnes ja ninakõrvalkoobastes. Selle alla kuulub ka rahvakeelse nimetusega põskkoopapõletik, mis tegelikult on samuti äge rinosinusiit.

Ajakirjas Eesti Arst 2017. aastal avaldatud artiklis kirjutatakse, et ägeda rinosinusiidi ehk külmetusest tingitud viirusliku nohu korral avaldavad nina loputused nina funktsioonile soodsat mõju ning on seejuures ohutud. Kroonilise nohu puhul tuuakse välja: “nina loputamine naatriumkloriidi lahusega on tõhus meetod patsiendi sümptomite ja elukvaliteedi parandamiseks” (3).

Allpool on toodud raviskeem, mida kasutavad perearstid tugeva nohu ehk ägeda rinosinusiidi ravi määramiseks. Seal on ninaloputused esmase ravi kindel osa, millele vastavalt vajadusele lisatakse täiendav ravi näiteks toopilise steroidi näol (retseptiravim, mida pihustatakse ninna) (1).

Allikas: European position paper on rhinosinusitis and nasal polyps 2012(1).

2. Capsteriga saab teostada nina loputamise kõige efektiivsemat vormi: surve + suur kogus

Tooteid, mida soovitatakse nina loputamiseks on palju. Siiski pole mõned neist selleks sobivad või ei võimalda kõige efektiivsemat loputusmeetodit. Õnneks on kriteeriumid efektiivseks loputuseks üsna lihtsad ja loogilised:

Eeltingimus nina loputamiseks: tegu peab olema nina loputamist võimaldava tootega (mitte ninasprei)

Nina loputamiseks kasutatav toode peab katma täielikult ninasõõrme (4). Vastasel korral voolab loputuslahus ninast välja samast sõõrmest, kust seda üritatakse ninna suunata. Näiteks hariliku ninasprei otsik jätab ninasõõrme ja sprei otsiku vahele ümberringi palju ruumi ja nii voolabki loputuslahus paraku samast sõõrmest tagasi välja.

Kui nina loputamiseks on sobiv toode olemas, siis on vaja täita kaks lihtsat kriteeriumit, et loputus oleks maksimaalselt efektiivne:

Esimene kriteerium: Efektiivseks nina loputuseks peab olema suur kogus loputuslahust (näiteks 500ml)

Ka ülalmainitud rinosinusiidi ravi kokkuvõtvas artiklis tuuakse välja, et parema ravitoimega suuremahulist loputamist tuleks eelistada väikesemahulistele ninaspreidele (3). Uuringutes on ka välja toodud, miks see nii on. Nimelt on põhjus jällegi väga lihtsasti arusaadav. Mida suurem on ühe ninaloputuse lahuse kogus, seda suurem on ala, kuhu loputuslahus jõuab (5). Kuna nina loputamise üks eesmärkidest on loputada välja sinna mittekuuluv (nohu, allergeenid, tolmuosakesed), siis tahame kindlasti, et loputuslahus jõuaks ninaõõnsustes ja ninakõrvalkoobastes võimalikult kaugele. Seda aitabki saavutada suur lahuse kogus ühe loputuskorra kohta. Lisaks on enamike nina loputamise otstarbeks mõeldud toodete mahutavus 250 – 500ml. Kuna siinkohal kehtib põhimõte “mida rohkem seda uhkem” (5), ongi Capsteri ninaloputusseade mõeldud kasutamiseks tavaliste 500ml plastikpudelitega.

Teine kriteerium: Efektiivseks nina loputamiseks peab olema madal positiivne surve (pigistatav toode, mitte ninaloputuskann)

Suurest loputuslahuse kogusest ainuüksi ei piisa. Et loputus oleks maksimaalselt efektiivne, peab olema ninaloputusseade pigistatav (4). See võimaldab tekkida madalal positiivsel survel, mis aitab jällegi viia lahuse võimalikult kaugele ninaõõnsustesse ja ninakõrvalkoobastesse (6,7). Capsteriga kasutatavaid plastikpudeleid saab kokku pigistada pumpavate liigutustega, mis tagab madala positiivse surve, mida on vaja efektiivseks ninaloputuseks. Selle kohta, miks ninaloputuskannud mittepigistatavate toodetena niivõrd efektiivsed pole, saab täpsemalt lugeda siit.

3. Nina loputamine on ohutu tegevus ning sobilik kõigile

Kolmas oluline põhjus, miks arstid soovitavad nina loputamist, on selle ohutus. Tänaseks pole nina loputamisel dokumenteeritud tõsiseid kahjulikke kõrvalnähte (8,3). See teeb sellest hea ravimeetodi ka nendele, kellel on mingil põhjusel mõningate ravimite tarvitamine vastunäidustatud.

Nina loputamise tüsistuste hulka on arvatud nina loputamiseks kasutatavate toodete saastumine, mistõttu on neid vaja pidevalt steriliseerida ja välja vahetada (3). Just sel põhjusel on Capster toodetud meditsiinilisest silikoonist. See on väga vastupidav materjal, mida saab lõputult 100-kraadises keevas vees steriliseerida, ilma, et sellega midagi juhtuks. Lisaks on toote sees vedeliku tagasivoolu takistav klapp, mis ei lase saastunud nohusel vedelikul ninast tagasi loputusseadmesse voolata.

Capster on Eesti toode. See on koostöös Eesti kõrva-nina-kurguarstidega arendatud ninaloputusseade, mis võimaldab tervist säästvat ja teaduspõhist ravimeetodit nii hooajaliste kui ka krooniliste nohuprobleemide korral.

Capster on saadaval meie e-poes ning apteekides üle Eesti:

Kliki apteegi logol, et näha endale lähimaid apteeke.

Viited:

1. Fokkens WJ, Lund VJ, Mullol J, et al. European position paper on rhinosinusitis and nasal polyps 2012. Rhinology supplement 23 : 1-298.
2. Orlandi RR,, MD1, Kingdom TT, Hwang PH, et al. International Consensus Statement on Allergy and Rhinology: Rhinosinusitis. International Forum of Allergy & Rhinology, Vol. 6, No. S1, February 2016, S22 – 209.
3. Plaas M, Kasenõmm P. Rinosinusiidi diagnostika ja ravi – ülevaade ravijuhenditest ja konsensusdokumentidest. Eesti Arst 2017; 96(10):597–604
4. Campos J, Heppt W, Weber R. Nasal douches for diseases of the nose and the paranasal sinuses – a comparative in vitro investigation. Eur Arch Otorhinolaryngol. 2013 Nov;270(11):2891-9.
5. Bastier PL, Lechot A, Bordenave L.  Nasal irrigation: From empiricism to evidence-based medicine. A review.  Eur Ann Otorhinolaryngol Head Neck Dis. 2015 Nov;132(5):281-5.
6. Lam K, Tan BK, Lavin JM. Comparison of nasal sprays and irrigations in the delivery of topical agents to the olfactory mucosa. Laryngoscope. 2013 Dec;123(12):2950-7.
7. Olson DE, Rasgon BM, Hilsinger RL. Radiographic comparison of three methods for nasal saline irrigation. Laryngoscope. 2002 Aug;112(8 Pt 1):1394-8.
8. Tomooka LT, Murphy C, Davidson TM. Clinical study and literature review of nasal irrigation. Laryngoscope. 2000 Jul;110(7):1189-93.