Miks on nina kinni kogu aeg? Millest tekib pidev ninakinnisus ja kuidas nina lahti saada?

Raivo Tamsalu / 26.5.2021 / Capster blogi

Ninakinnisus on väga levinud. Kui see on põhjustatud külmetusest või mõnest muust ajutisest põhjusest (allergiad, rasedusnohu), siis kaob see aja möödudes ise. Suuremaks probleemiks on see, kui nina on kinni pidevalt ja pika-ajaliselt, pole teada, mis seda põhjustab ning üle see ei lähe. Sellisel juhul tuleks selle probleemiga aktiivselt tegeleda, sest krooniline ninakinnisus alandab olulisel määral elukvaliteeti.

Levinuim põhjus, millest pidev ninakinnisus põhjustatud on, isegi kui nohu pole

Üks levinumaid pideva ninakinnisuse põhjuseid on krooniline rinosinusiit. See on krooniline nina, ninakõrvalkoobaste ja nina limaskesta põletik, mis on väga levinud. 2011. aastal avaldatud uuringu põhjal (1) kannatab kroonilise rinosinusiidi käes 10.9 % eurooplastest ehk sisuliselt iga kümnes inimene.

Kroonilise rinosinusiidi diagnoosimiseks peab esinema 12 nädalat või enam, kas 1) ninakinnisus või 2) sekreedi ehk nohu eritumine ninast välja või neelu (ninaneelunohu). Lisaks võib esineda lõhna- ja maitsetaju vähenemist või kadu ning survetunnet või valu näopiirkonnas. Esinema peab kaks sümptomit, millest üks on ninakinnisus või nohu. Võivad esineda ka mõlemad (2). Nii ongi võimalik, et kroonilise rinosinusiidiga on peamiseks probleemiks ninakinnisus, aga nohu pole.

Mida saab ära teha, kui nina on kinni kogu aeg?

Suuremahulised ninaloputused 1-2 korda päevas, 250-500ml lahust korraga

Nina loputamine on teaduspõhine ja tõhus ravimeetod ninakinnisuse, nohu ja teiste ninaprobleemide efektiivseks leevendamiseks (3). Kroonilise rinosinusiidi poolt põhjustatud pideva ninakinnisuse korral on nina loputamine kõige uuemates ravijuhistes kindalt soovitatud ravimeetod (2, 4). 2020. aastal avaldatud raviülevaates (European Position Paper on Rhinosinusitis and Nasal Polyps) algabki kroonilise rinosinusiidi ravi iseseisvate ninaloputustega ning täiendavate ravimeetodite üle otsustatakse, kui esmane ravi pole piisavat tulemust andnud (2)

 

Aastaid on mind vaevanud nohune ja kinnine nina… Mulle tundus, et peale loputamist olid kõik kanalid puhtad. Üllatavalt hea enesetunne pärast. Õhk käib nüüd kogu aeg ninast läbi. Ei kasuta enam ninarohtusid. Capsteri puhul meeldib see, et see on selline väike vidin…– Elle Hagala, Capsteri kasutaja (Loe täismahus arvustust)

 

Allolevas videos on näha, kuidas näeb välja efektiivne, suuremahuline nina loputamine survepõhise (pigistatava) ninaloputusseadmega Capster.

Videoklipist on näha, kuidas lahus läheb ühest ninasõõrmest sisse ja tuleb teisest välja. Protsessi korratakse seejärel teise ninasõõrmega ning kokku toimub üks loputus korraga 500 ml isotoonilise lahusega. See on oluline sellepärast, et lahus jõuaks ka ninakõrvalkoobastesse (5).

Oluline on ka mainida, et efektiivset nina loputamist ei saa teostada merevee- ja ookeaniveespreidega, sest puudub vajalik otsik, mis ninasõõrme hermeetiliselt kataks, et lahus saaks liikuda ninakõrvalkoobastesse ja teisest ninasõõrmest välja. Samuti on nende toodete mahud harilikult 30 – 150 ml, mis viitab, et loputusteks need mõeldud pole.

Loe siit: Milline on efektiivne nina loputamine ja millega seda teha?

Nina loputamine pole kindlasti võluvits, mis koheselt ja alatiseks probleemid ninakinnisusega kaotab. Nagu ka ninakinnisus on pidev, peab olema ka loputamine pidev. Et nina loputamisest oleks kasu, tuleks seda teha igapäevaselt, pikema perioodi vältel ning tulemustele võiks esmase hinnangu anda paari nädala või kuu möödudes. Kroonilise rinosinusiidi ravis on ninaloputused kestev ravimeetod (2) ning 2021. aastal avaldatud rahvusvahelises raviülevaates on soovitatud ninaloputusi teha rohkem kui 8 nädalat järjest (4).

Oluline on leida enda jaoks sobiv toode, mis aitaks loputused muuta rutiinseks harjumuseks, et seeläbi elukvaliteeti kõrgel hoida.

Ravi intranasaalse ehk ninna pihustatava kortikosteroidspreiga (retseptiravim)

Kui ninaloputustest üksi ei piisa, siis tuleks pöörduda pere- või kõrva-nina-kurguarsti poole, kes korraldab edasise ravi. Kui pidev ninakinnisus on põhjustatud kroonilisest rinosinusiidist, siis enamasti määratakse igapäevaste ninaloputuste kõrvale ravi intranaalse kortikosteroidspreiga. Tegu on ninna pihustatava retseptiravimiga, mis on samuti kroonilise rinosinusiidi ravis üks nurgakivisid (2).

Tänapäevsed intranasaalsed kortikosteroidspreid on pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud tõhusad ravimid, millel on üldiselt vähe kõrvalnähte (6). Kroonilise rinosinusiidi ravis vähendavad need ninakinnisust ja teisi kroonilise rinosinusiidi sümptomeid (2, 4), tõstes seeläbi elukvaliteeti.

Kui ka lisandunud ravi kortikosteroididega tulemust ei anna, peaks edasine ravikorraldus kindlasti toimuma erialaarsti ehk kõrva-nina-kurguarsti juures. Seal tehakse kõik vajalikud uuringud, sealhulgas endoskoopia, ning arst korraldab edasise ravi.

Ka levinud ninaspreid ja -tilgad (käsimüügiravimid) põhjustavad pidevat ninakinnisust

Eesti Ravimiameti andmetel müüdi Eestis 2020. aastal ligi miljon turset alandavat ninaspreid (7). Sinna alla kuuluvad spreid ja ninatilgad, mis sisaldavad toimeainena ksülometasoliini või oksümetasoliini. Nende ravimite tööpõhimõte ja efektiivsus on sama (8). Mõlemad teevad pärast ninna pihustamist või tilgutamist nina üsna koheselt lahti.

Nimetatud tursealandajate nina lahti tegemise mehhanism on vasokonstriktsioon. See ülemäära keeruline sõna tähendab tegelikult lihtsalt veresoonte ahenemist ehk kitsenemist. Põletikus nina on turses ning sealjuures on turses ehk laienenud ka veresooned ninas. Ksülo ja -oksümetasoliin paneb nina veresooned kokku tõmbuma (9), mistõttu veresooned ahenevad, turse väheneb ja nina läheb lahti. Kahjuks on spreide ja tilkadena müüdavate tursealandajate kasutamisel ajaline piirang, mille eiramisel võib olla tagajärjeks medikamentoosne riniit.

Medikamentoosne riniit on tursealandaja ülekasutamisest tekkiv seisund, mis põhjustab ninakinnisust ilma nohu ja teiste sümptomiteta (10). Mida kauem tursealandajat kasutada, seda lühemat aega püsib nina lahti. Ravimi mõju kadumisel tekib nina limaskesta turse ja õhu liikuvus on piiratud ehk nina läheb kinni. Kuigi ravimi infolehtedes (11) ei soovitata ravimit kasutada kauem, kui 7 ööpäeva, on uuringutes (10) välja toodud, et medikamentoossest riniidist põhjustatud ninakinnisus võib hakata ilmnema juba pärast kolmandat päeva ravimi kasutamist.

Lihtsamalt võib öelda, et medikamentoosne riniit tekitab sõltuvuse ninaspreidest ja -tilkadest, mis sisaldavad turset alandavat toimeainet. Selle tõttu võib tekkida nõiaring, kus algseks probleemiks olnud viiruslik nohu või muu ninakinnisust põhjustanud probleem on ammu kadunud, kuid ninaspreid ostetakse, et leevendada ninaspreist endast põhjustatud ninakinnisust ning pärast sprei pikaajalist kasutamist on sellest väga raske loobuda. Võib-olla on see nähtus ka põhjuseks, miks Eestis ostetakse aastas ligi miljon turset alandavat ninatilka või -spreid.

Mida siis ette võtta, kui turset alandavatest ninaspreidest või -tilkadest on tekkinud ninakinnisus? Esimese asjana tuleks lõpetada ravimi kasutamine. Selle tulemusena tekib ninakinnisus, mida võiks proovida leevendada nina loputamisega. Loputamiseks tuleks sel juhul kasutada kangemat ehk hüpertoonilist loputuslahust, mis osmoosi tulemusena ajutiselt nina lahtisemaks muudab. Kuna nina loputamisel pole ohtlikke kõrvalnähte (6), võib loputusi teha mitmeid kordi päevas, mitu päeva järjest, kuni tursealandaja poolt põhjustatud ninakinnisus hakkab taanduma. Kui sellega ei õnnestu probleemile lahendust leida, tuleks kindlasti konsulteerida pere- või kõrva-nina-kurguarstiga.

Viited

  1. Hastan D, Fokkens WJ, Bachert C, et al. Chronic rhinosinusitis in Europe – an underestimated disease. A GA2LEN study. Allergy. 2011 Sep;66(9):1216-23.
  2. Fokkens WJ, Lund VJ, Hopkins C, et al. European position paper on rhinosinusitis and nasal polyps 2020. Rhinology 2020 Feb 20;58(Suppl S29):1-464.
  3. Tomooka LT, Murphy C, Davidson TM. Clinical study and literature review of nasal irrigation. Laryngoscope. 2000 Jul;110(7):1189-93.
  4. Orlandi RR, Kingdom TT, Smith TL, et al. International consensus statement on allergy and rhinology: rhinosinusitis 2021. Int Forum Allergy Rhinol. 2021 Mar;11(3):213-739.
  5. Bastier PL, Lechot A, Bordenave L.  Nasal irrigation: From empiricism to evidence-based medicine. A review.  Eur Ann Otorhinolaryngol Head Neck Dis. 2015 Nov;132(5):281-5.
  6. Plaas M, Kasenõmm P. Rinosinusiidi diagnostika ja ravi – ülevaade ravijuhenditest ja konsensusdokumentidest. Eesti Arst 2017; 96(10):597–604.
  7. 2020. aastal kasutatud toimeainete kogused. Eesti Ravimiamet.
  8. Eskiizmir G, Hirçin Z, Ozyurt B, Unlü H. A comparative analysis of the decongestive effect of oxymetazoline and xylometazoline in healthy subjects. European Journal of Clinical Pharmacology. 2011 Jan;67(1):19-23.
  9. Graf C, Bernkop-Schnürch A, Egyed A, et al., Development of a nasal spray containing xylometazoline hydrochloride and iota-carrageenan for the symptomatic relief of nasal congestion caused by rhinitis and sinusitis. International Journal of General Medicine. 2018; 11: 275–283.
  10. Ramey JT, Bailen E, Lockey RF. Rhinitis medicamentosa. Journal of Investigational Allergology and Clinical Immunology. 2006;16(3):148-55.
  11. Eesti Ravimiameti Ravimiregsiter. https://www.ravimiregister.ee/Data/PIL/PIL_1759181.pdf